Kui palju projekti mahust prototüüpida sõltub tegelikult sellest, milline on projekti keerukus.

Kui on tegemist väga keerulise süsteemiga, tuleb prototüüpimisele rohkem aega ja vahendeid eraldada. Kindlasti tuleb see teha kujul, kus on muutmine väga lihtne ning ka süsteemist saab hea ülevaate.

Kui on tegemist tavalise vähese sisu ja lihtsa struktuuriga veebilehega, on mõistlik prototüüpimisele väga vähe aega pühendada ja pigem suunata see ressurss kasutatavuse testimisse.

Prototüüpimise äärmiselt oluline mõte ja põhjus on peamiselt erinevate võimalike lahenduste läbi proovimine. Seepärast peab proto olema muudetav ja loodav lihtsalt ning kiiresti.

Vaadates aga meie projekte siin Eestis on olukord selline:

Saadakse aru sellest, et prototüüp on vajalik ning järjest rohkem sellist tööd tellitakse. Samas aga nõutakse prototüüpi tehnoloogiates, mis ei ole lihtsalt muudetavad. See viib aga probleemini, kus ei ole saadud prototüübist piisavalt kasu.

Kui rääkides projektis tehtavatest töödest siis on mõistlik kasutatavuse ning kasutaja hilisema töökogemuse jaoks planeerida mahtu 5-10%.

Lisaks prototüüpimise osas jätta tähtajad mingi piirini paindlikluks, kuna vahest tuleb mõnda lahendust korduvalt uuesti teha. Vastasel juhul nenditakse, et jah see lahendus võiks veel parem olla, aga kahjuks esimeses hoos me seda ajapuudusel nii teha ei saa. Samas hilisem süsteemi muutmine on kümnetes kordades kallim.

Hegle