Välkreportaaž, osa II

Thursday, November 13, 2008 14:34 by Tõnis Hinnosaar
Posted in category kasutatavus, Konverentsid

See on teine osa Maailma Kasutatavuse Päeval blogitud live-konspektist. Esimene osa asub siin.

***

Lõunalt tagasi. Fetajuustupirukad ja roheline tee sidruniga olid absoluutselt ülimaitsvad.

Inimesi on mõnevõrra vähemaks jäänud. Läksid vist innovatsioonikonverentsile.

4. Jätkavad Mihkel ja Proomet- Kuidas vabaneda kasutusmugavusest? Räägivad tallinn.ee kogemusest ehk toimub surnud hobuse peksmine.

Mehed tõdevad ka ise, et kurb teema :) Tragikomöödia alaku!

“Eelmine veeb oli hästi disainitud. Puudus: kui midagi otsida, oli veebisait visuaalselt nagu üks suur tühi ruum, kus on palju uksi, sa läksid ühest uksest sisse, nägid diivanit. Tulid välja, läksid teisest uksest sisse, diivanit enam ei näinud. No selline magic, inimestele muidugi ei meeldinud.

Kõige rohkem probleeme oli navigatsiooniga. Tallinna veeb on üks Eesti üks mahukamaid veebe, faile kokku kusagil 30 000 (volikogu protokollid ja kõik muud). Vaja on leida lahendus, mis aitab kasutajal selliste mahtude juures sisust üle olla.

Infomahuka veebi probleemid: lingid hakkavad korduma, info hakkab kuhjuma, liiga palju sisu ühes vaates, hierarhia – menüüstruktuur muutub kas liiga sügavaks või liiga laiaks

Tallinna veebil on neti.ee struktuur, aga ta ei ole nii suure kasutajaliiklusega kui neti.ee, inimene käib harva, struktuur ei ole peas, väga raske on leida vajalikku.”

Lugemissoovitus tervelt saalilt: Steve Krug “Dont make me think”. Lugege läbi, hea raamat. Õhuke, suures kirjas, ühe õhtuga saad läbi :)

Vahepeal segadused tehnika, kõik vajutavad nuppe. See keeratakse jälle naljaks ja laheneb kiiresti.

“Kasutajatel on erinevad vajadused, oskused, harjumused ja võimalused.”

Tavaline egiid: 1 info – 1 ligipääs. Kui on väike veeb, vähe sisu, miks mitte. Mahukamas veebis mitte. Kohe lähemalt.

Väga tihti tahetakse anda üht ligipääsu, kus seda teha ei saa. Parem lahendus, eriti mahukate veebide puhul on seega, 1 info – mitu ligipääsu. Mis ei tähenda, et peaks dubleerima!

Esmatasand peab olema lihtsasti haaratav.

Lihtsustamine võib tunduda naiivsena, tekitada viha info vastu, aga see võib olla ainukesks lahenduseks mahukate veebide struktureerimiseks.

5. Martin

Aga nüüd hakkab Realeyes’i esindaja Martin rääkima silmaliikumise jälgimisest ehk eyetracking‘ust ja pärast lubas seadet ka proovida lasta!

Eyetracking töötab lindistades infrapuna peegeldusi pupillidelt. Kõik see info lindistatakse, et pärast analüüsida.

Silm liigub väga kiiresti, on üks inimese kiiremaid lihaseid, võib liikuda kuni 60 korda sekundis.

Seadmete kvaliteet ja kasutusmugavus on palju edasi arenenud.

Kui võtta kaks kaks 30st inimesest koosnevat gruppi, võivad need tulemused väga erinevad olla. Erinevused tulevad ka muudest oludest. Kuid juba viiekümne juures hakkavad tulema korduvad andmed.

Eyetracking jälgib seda ala, kus inimese silm midagi tähele paneb. Aju saab infot ainult töödelda ainult siis, kui inimene hoiab silma paigal (? kas ma sellest sain õigesti aru, Martin?). Perifeerset ala praktiliselt ei analüüsita.

Mida eyetracking‘uga teha saab?

Millal leidsid inimsed üles logo, nime, toote hinna? Kui paljud üldse üles leidsid?

Jälgimise pikkus. Kui kaua inimene mingit ala vaatab v jälgib?

Saab arvutada välja ala visuaalse väärtuse.

Võrdlus erinevate saitide vahel. Leia üles liisingutoode erinevate pankade lehelt. Mitu inimest leidis, tegutses, kaua peatus, tagantjärgi hinnang?

Mis küsimustele siis eyetracking‘uga vastata saab?

Aitab selgitada välja, mis tõmbab tähelepanu lehel, mis haarab tähelepanu esimesena ja mis viimasena.

Kui kerge on üles leida sisu v nuppu?

Kui kaua võtab aega lingil klikkimine, peale seda kui kasutaja on seda näinud?

Mida vaadatakse, aga millele ei klikita?

Kas kasutavad loevad infot enne klikkimist?

Kui hästi kirjeldavad sümbolid seda, mida kasutaja otsib?

Kuhu peaks tähtsa sisu paigutama?

Mis häirib veebikülastajaid? Mida ta väldib. Nn banner blindness

Kas kasutajad mõistavad tarkvara v veebilehe arhitektuuri? Kas kasutaja liigub samamoodi kui tegijad on ette näinud.

Kuidas kasutajad menüüsid loevad?

Milliseid info otsimise strateegiaid inimesed kasutavad ja kuidas otsingumootorid välja näevad?

80% liiklusõnnetusi on põhjustatud ainult 3sekisest tähelepanu kaotusest – et saab kasutada ka mõõtmaks kas liiklusmärgid on loetavad ja õigetes kohtades.

Väga palju rakendusvõimalusi – ravimipakendi hoiatussilt, linna transpordikaardid, reklaampinna valik ajalehes, mööduva sõiduki peal olev reklaam.

Kõike, mida monitori peal kuvada annab. Näidatakse mööduva bussi videot. Kas bussi peal olev reklaam on loetav, tähelepandav…

Demograafia määrab klient, oleneb programmist.

See kõik on väga põnev ja ma nüüd lippan ka Martini juurde täpsemalt puurima, kuidas see kõik värk ikkagi toimib. Sest mulle jääb ikka kerge kahtluseuss sisse – kas mööduvast bussist video näitamine on ikka seesama, mis mööduv buss? Ja kas silma liikumine ei sõltu veel paljudest faktoritest – heast kujundusest (nt ma ei saa ju siis otsustada, et see koht on hea bänneri koht, kui nt seal oli lihtsalt sel ajahetkel mingi väga atraktiivne bänner?) ja kui keegi annab linnaliikluses signaali, siis mu tähelepanu tõmmatakse eemale jne jne jne

Aga üldiselt oli põnev, tore, õpetlik, hubane üritus. Ja poole päevaga! Väga tublid. Aitäh Trinidadile! Ja kõikidele esinejatele/osalejatele.

Esimest osa live-konspektist loe siit.

You can leave a response, or trackback from your own site.

3 Responses to “Välkreportaaž, osa II”

  1. Indrek says:

    November 13th, 2008 at 3:25 pm

    konspekt otse veebi? mõnush, tõesti mõnush!

  2. Kris says:

    November 13th, 2008 at 3:42 pm

    Väga mõnus seminar oli, minu meelest üks selle aasta parimaid (ja külastatud on saanud neist mõndagi). Inimesed laval võtsid vabalt ja inimesed saalis võtsid vabalt ja võtsid osa.

    Tallinna veebi ettekanne tekitas kahetsuse, et Petsi kohal polnud :P

    Igatahes kummardus Trinidadi ees üritust korraldamast. Väga viis!

  3. Kadri says:

    November 13th, 2008 at 3:47 pm

    No ikka. Praegu siiski vaatan, et miilipikkune :) Ma olen alati selline pane-kõik-kirja-mis-öeldakse tüüpi konspekteerija olnud. Aga ma üritasin ikka enam vähem põhinaljad ja -teemad ja -küsimused edasi anda. Tasuta üritus ju, mis siin ikka infot vaka all hoida, et mina käisin kohal ja oi mis nägin-kuulsin, sulle küll ei ütle! Lugege mõnuga ja kommenteerige ikka ka :)

Leave a Reply